Arvuti ehitamine võhikutele
Mark L. Chambers

Iga peatükk selles raamatus on viitematerjal iga riistvaratüübi jaoks, mida sa arvutile lisada saad. Mõned neist on vajalikud komponendid, teised aga vabal valikul ning annavad su arvutile lisaoskusi. Võid lugemist alustada kust tahes – iga peatükk on iseseisev – kuid peatükid on mõneti loogiliselt järjestatud, mistõttu soovitan neid järjest lugeda. Raamatus on ka arvutiterminite lühisõnastik ja lisa, kust on infot mitmesuguste PC-le saadaolevate operatsioonisüsteemide kohta. Sellest on kasu, kui sa pole veel opsüsteemi välja valinud.
Igas peatükis on ka ostuotsusele jõudmiseks vajalik ülevaatlik info ühe ja sama riistvarakomponendi eri sortide kohta.

I osa: Kas ma saan tõesti sellega hakkama?
I osas teen sind tuttavaks tööriistaga (just, ainsuses), mida arvuti ehitamisel vaja läheb (see on kruvikeeraja, mis juba iseenesest ütleb, kui keeruline see riistvara tegelikult on). Samuti tutvustan sulle riistvarakomponente, millest arvuti koosneb ning seda, kuidas nad arvutis koos töötavad. Pärast seda, kui oled oma praegusi ja tulevasi vajadusi takseerinud, teed kindlaks, millist tüüpi arvuti sa ehitama pead.

II osa: Arvuti ehitamine
II osas paned arvutiskeleti ehitamiseks vajalikud komponendid kokku. Selle minimaalvariandiga ei saa mängida 3D-kõmmutamismänge koos kõikide pitside ja satsidega, ent sel on olemas kõik vajalikud põhifunktsioonid. Selle osa lõpetamise järel saad käivitada endavalitud operatsioonisüsteemi.

III osa: Vingete vidinate lisamine
III osas räägin sellise riistvara lisamisest, mis muudab multimeediumarvuti kasutamise meeldivaks – need on näiteks stereohelikaart, DVD-seade ja modem. Selle osa lõpus saad arvutit töötamise kõrvalt Internetis käimiseks või DVD-lt filmide vaatamiseks kasutada. Samuti saad uhiuut 3D-kõmmutamismängu mängida koos kõikide pitside ja satsidega.

IV osa: Keerukama riistvara lisamine
IV osas tutvustan sulle keerulisemat riistvara, mis arvuti jõudlust tõstab, näiteks võrguriistvara (nii traadiga kui ka traadita), Interneti-ühendust kaabli- ja DSL-modemiga, skannereid ja SCSI-seadmeid. (Kui need lühendid näevad välja nagu Egiptuse hieroglüüfid, saad nende kohta just siit lugeda.) Selles peatükis mainitud riistvara pole tarvis kõigil arvutiomanikel, kuid pärast nende peatükkide lugemist oled tuttav laiendusvõimalustega, millega arvutist superarvuti teha.

V osa: Kümnekaupa
V osa viies peatükis on vihjeid ja nõuandeid mitmel arvutiehitusse puutuval teemal. Näiteks leiad sealt peatüki, mis räägib võimalikest probleemidest ning peatüki, mis aitab sul oma uut arvutit kiiremaks teha.

VI osa: Lisad
Esimeses lisas on levinumate tänapäeva arvutites kasutatavate opsüsteemide võrdlus. Kui sa pole sellele mõelnud, millist operatsioonisüsteemi sa kasutama hakkad, võib sellest teabest sulle palju abi olla. Teine lisa on arvutikomponentide, -terminite ja lühendite erialasõnastik.

Ehkki iseenda arvuti ehitamine võib praegu natuke hirmus tunduda, on see tegelikult ikkagi lihtne. Lisaks ei tekita miski suuremat rahuldust kui see, et võid kasutada iseehitatud arvutit või vastata sõprade ja sugulaste arvutiküsimustele, sest „sina oled ju arvutiasjatundja“.

Loe lisaks:
• Arvuti ehitamine võhikutele
• Pilk sisukorrale
• Näidispeatükk *.pdf failina
• Täielik sisukord *.pdf failina
• Sissejuhatus *.pdf failina
• Oskussõnastik *.pdf failina
• Autorist